ERF ja ESF+

Euroopa Regionaalarengu Fond maksab asjade eest: taristu, teadusvõimekus, VKEde konkurentsivõime, digitaliseerimine, energiatõhusus, linnauuendus. Euroopa Sotsiaalfond+ maksab inimeste eest: tööhõive, oskused, haridus, sotsiaalne kaasatus ja vaesuse vähendamine. Koos on nad ELi rahastuse suurim allikas enamikule organisatsioonidest, kes ei ole ülikoolid.

Mõlemad eraldatakse riikidele ja piirkondadele ette, nende peale ei konkureerita mandriüleselt. Kuna teie piirkonna ümbrik on juba paigas, konkureerite teie oma piirkonna taotlejatega raha peale, mis on sellele piirkonnale kõrvale pandud, sisuliselt teistsugune olukord kui Horizoni voor, mis on korraga avatud kahekümne seitsmele riigile.

Piirkonnad on jaotatud jõukuse järgi ja see määrab, kui suure osa projektist EL maksab. Vähem arenenud piirkonnad võivad saada kuni 85% kaasrahastamist, üleminekupiirkonnad kuni 70% ja arenenumad piirkonnad kuni 40%. Ülejäänu tuleb riiklikest, piirkondlikest või erasektori allikatest, nii et sama projekt kahes piirkonnas jätab oma eestvedajale väga erineva arve.

Kulutused on koondatud reegli, mitte eelistuse alusel. Programmid peavad suunama kindlad osad ERFist nutikama ja rohelisema Euroopa poole, ja just seepärast ilmuvad üha uued voorud digitaliseerimiseks ja energiatõhususeks, samal ajal kui voore muude täiesti mõistlike asjade jaoks ei tule. Piirkonna programmidokumendi lugemine ütleb, millisel teie ideedest on tee rahani ja millisel mitte.

Aruandluskoormus on tõeline ja langeb toetuse saajale ette. Hankereeglid, avalikustamiskohustused, näitajate aruandlus ja dokumentide säilitamine kehtivad kõik ja neid kontrollitakse. Struktuurifondi toetust on lihtsam võita kui Horizoni toetust ja saadud euro kohta raskem hallata.