Toetuse saaja

Toetuse saaja allkirjastab toetuslepingu ja on selle pool. See annab talle kaks asja, mida kellelgi teisel projektis ei ole: õiguse kanda oma kulud eelarvesse ja saada nende eest ELi raha ning kohustuse töö ära teha, sellest aru anda ja tõendid alles hoida. Kõik teised, kes projekti puudutavad (alltöövõtjad, assotsieerunud partnerid, toetust saavad kolmandad isikud) on midagi muud, nõrgemate õiguste ja teiste reeglitega.

See sõna loeb rohkem, kui paistab, sest abikõlblikkuse tingimused on selles kirjutatud. Kui taotlusvoor nõuab kolme sõltumatut juriidilist isikut kolmest eri liikmesriigist või assotsieerunud riigist, tähendab see kolme TOETUSE SAAJAT. Konsortsium, kus on kaks toetuse saajat ja neli entusiastlikku assotsieerunud partnerit, kukub vastuvõetavuse juures läbi, ilma et keegi sisu loeks, ja seda ei saa vaidlustada, see on aritmeetika, mitte kaalutlus.

Iga toetuse saaja vastutab oma kulude ja oma tööosa eest. Horizon Europe'is ei ole konsortsiumi võlgade eest solidaarset vastutust: kui partner kulutab üle või osutub auditis abikõlbmatuks, nõutakse raha tagasi just sellelt partnerilt. Mida koordinaator siiski kannab, on rahavoog, raha saabub keskselt ja jagatakse edasi, mistõttu koordinaatori enda finantsseis on kõigile teistele konsortsiumis reaalne risk.

Kaks varianti ajavad segadusse. SIDUSÜKSUSEL on toetuse saajaga õiguslik side (emaettevõte, tütarettevõte, püsiv struktuurne seos) ja ta tohib kulusid kanda ilma lepingut ise allkirjastamata; ta tuleb taotluses deklareerida, mitte hiljem lisada. ELi RAHASTUST MITTESAAV TOETUSE SAAJA allkirjastab lepingu, kannab kohustusi ja annab oma kuludest aru, kuid talle maksab keegi teine, tavaliselt tema enda riik. Nii osalevad partnerid riikidest, mis ei ole assotsieerumislepingutega hõlmatud.

Kohustused elavad projekti üle. Esitatud kulusid tõendavaid dokumente tuleb säilitada viis aastat pärast lõppmakset (kolm aastat, kui toetus ei ületa €60,000) ja neljandal aastal saabuv audit on täiesti tavaline. Toetuse saajaks olemine on viieaastane kohustus raamatupidamise ees, mitte kolmeaastane kohustus teaduse ees.