Koordinaator

Koordinaator on toetuse saaja nagu teisedki, ühe lisatööga: ta on konsortsiumi ainus kontaktpunkt rahastajaga. Ta esitab taotluse, allkirjastab esimesena, saab raha, jagab selle partneritele, kogub ja koondab aruanded ning ajab kogu ametliku suhtluse projektiametnikuga.

Rahavoog jookseb temast läbi ja just seda partnerid alahindavad. Eelmakse saabub keskselt ja antakse edasi konsortsiumilepingu järgi, mitte selle järgi, kes seda vajab. Aeglane, korratu või rahaliselt habras koordinaator jätab kõik teised projekti kuudeks omaenda bilansist rahastama.

Halduskoormus on raske ja pidev: partnerite tagant käimine, tööajatabelite või tulemite kogumine, muudatused, aruandeperioodid, ülevaatuskoosolekud. Kogenud konsortsiumid planeerivad eelarvesse päris koordineerimistöö (sageli terve tööpaketi eraldi projektijuhiga) ja need, kes seda ei tee, avastavad kulu kaheksandal kuul.

Koordineerimine on ka kõige mõjukam roll. Koordinaator kujundab taotlust, jaotab eelarve partnerite vahel, juhatab juhtorganit ja hoiab suhet projektiametnikuga. Partnerid, kes kurdavad oma osa üle, kurdavad tavaliselt otsuse üle, mille tegi taotluse kirjutamise ajal organisatsioon, kelle käes oli sulepea.

Koordinaatorit on võimalik projekti keskel vahetada, kuid see on kallis, see nõuab muudatust ja konsortsiumi nõusolekut ning juhtub tavaliselt alles siis, kui esialgne koordinaator on läbi kukkunud. Esimese ELi projekti puhul on tavapärane ja mõistlik järjekord liituda partnerina kellegi teise konsortsiumiga ja koordineerida alles teist.